Selle hooaja saak on toonud kooli päris palju põnevat. Kõige uhkem tegija oli üks 7 kg kaalunud suvikõrvits, millest jõudsime teha nii krõpse, brownie’t kui ka pannkooke.
Õuntest valmisid kuivatatud õunakrõpsud ja maitsev moos, aga suur osa õuntest leidis tee ka otse sööjate kõhtu. Maapirni proovisime värskelt ning pune ja münt on praegu kuivamas, et neist saaks talveks taimeteed.
Päikeselistel päevadel muutub osa meie koolimajast üsna palavaks, tuuliste ilmadega aga pääseb külm kergesti sisse. Sellest sündis mõte proovida looduslikku lahendust – kasvatada maja seina äärde rohelised „kardinad“.
Projekti vedas meie permakultuuriõppe läbinud ja entusiastlik õpetaja Ruta. Seina äärde istutati erinevaid ronitaimi, nende seas viinamarju, põhjamaist kiivit ehk aktiniidiaid ja kultuurpõldmarju. Taimedele ehitati toed, mida mööda nad saavad ülespoole kasvada.
Ka taimepeenrad said tehtud võimalikult lihtsatest ja kohapeal leiduvatest materjalidest – kasutasime kooliaia komposti, pappi ning muud kättesaadavat orgaanilist materjali.
Nüüd jääb üle oodata ja vaadata, kuidas meie rohelised kardinad kasvama hakkavad.
Maailmakoristuspäeva (20. sept.) puhul pöörasime eelmisel nädalal tähelepanu (pisi)prügile meie ümber.
Meie õpilased käisid koos õpetajatega koristamas nii kooli lähemas kui kaugemas ümbruses. Prahti leiti üllatavalt palju – üks tubli paar koristas koguni 105 prahiühikut. 👀
Prügi korjatud, harjutati ka selle sorteerimist ning kõige huvitavamaks leiuks osutus katkine vihmavari. Kõige kasulikumad leiud olid aga pudelid, mida saab taarasse viia. 💰
Tehti ka ploggingut ehk prügikõndi – Rootsist alguse saanud tegevust, kus jooksu või jalutuskäigu juurde kuulub teele jääva prügi üleskorjamine. Kui prügi on palju, saab sellest päris korralik trenn. 💪 Küll aga on palju mõelda ja teha, et prügi juba eos loodusesse ei jõuaks.
Keskkonnahoid ja -haridus väljendub mõistagi palju laiemalt, kui prügi korjamine. Matemaatika tundi lõimiti lihtmurru ja protsendi õppimisse keskkonnateema Eesti jäätmeliikide kontekstis. Tööõpetuse tunnis harjutati hoopis niidi nõela taha panemist – et kui püksid kunagi katki lähevad, ei peaks kohe uusi ostma, vaid oskaks need ise ära parandada. 🤓
Pisioskused ja -teod kujundavad harjumusi, mille mõju ulatub palju kaugemale ühest koristuspäevast
Käisime koos õpilastega talvisel linnuvaatlusel Kase pargis. Vaatlusretke jooksul märkasime kokku 26 lindu, kes kuulusid viide erinevasse liiki. Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus, pakkudes head võimalust loodust märgata ja sellesse panustada ka talvisel ajal.
Juba kevadest saadik on meie koolis käimas kõrvitsakampaania! Koos aiandusklubi õpilastega istutasime ja jälgisime erinevate kõrvitsaperekonna taimede kasvu. Üheks eesmärgiks oli proovida kasvatada ka luffat ehk käsnkõrvitsat – põnevat taime, mille viljast saab loodusliku pesukäsna.
Kuna suvel on kõigil puhkus, hoolitsesid taimedega kodus nii õpilased kui ka õpetajad. Nüüd, sügise saabudes, vaatame tagasi sellele rohelisele rännakule ja jagame väikest pildilist ülevaadet meie kõrvitsate seiklusest.
Meie kooliaed ja selle ümbrus on sügisel tõeliselt elurikas! Alles eile käis meid külastamas rebane – tõeline looduse saadik keset koolielu. Samal ajal on aed täis seeni, mille üle käivad tulised arutelud: kas see on Kuuse-käbikõrges, Narmasnutt või hoopis midagi kolmandat?
Elurikkusele lisavad hoogu ka õpilaste endi meisterdatud linnumajad, mis on nüüd välja pandud kooli territooriumile.
Sel kevadel võtsid 10 meie kooli loodusesõpra osa loodusevaatluste minimaratonist, uurides kooli ümbrust ja Kase parki. 🌿 Kokku tegime 237 vaatlust ja määrasine132 liiki!
Septembris Uku, Veronika ja Stefania esindasid Tallinna Kunstigümnaasiumi loodusvaatluste minimaratoni kokkuvõtval seminaril Tartu Ülikooli botaanikaaias, kus jagati kogemusi ja ammutati ideid järgmiseks kevadeks. See oli inspireeriv päev täis uusi teadmisi! Rohkem maratoni kohta: Minimaraton 2025 – Kase Park
Meie usinad õpilased kasvatasid, kuivatasid ja pakkisid ise taimetee – ning mitte lihtsalt tavalistesse pakenditesse! Iga kotike on õmmeldud kangajääkidest, kandes endas sõnumit taaskasutusest, tervisest ja hoolivusest. 🌱🫖Selline kingitus ootab neid, kes meile külla tulevad. Tule ise ka!
Märtsis kogunesid Rohelise Kooli ja õpilasesinduse noored, et ühiselt kujundada meie kooli keskkonnapõhimõtted. Et kaasata laiemat kooliperet, otsustasime kaasata ka erinevate ainete õpetajad, keskendudes peamiselt reaal- ja sotsiaalainetele. Igale aineõpetajale määrasime ühe Rohelise Kooli teema ja konkreetse lennu, paludes neil tunnis korraldada väikese ajurünnaku. Õpetajatelt saadud ideede põhjal koostasid Rohelise Kooli ja õpilasesinduse noored meie kooli esimesed keskkonnapõhimõtted. 🌱
Tulemused on nüüd kõigile nähtavad Rohelise Kooli seinal. Need põhimõtted ei ole lõplikud ega kivisse raiutud – vajadusel saame neid tulevikus täiendada ja muuta. Hetkel võib neid pidada “algaja tasemeks”, millele ajapikku lisame üha ambitsioonikamaid eesmärke.
Üks põnev näide: õpilased sõnastasid õueala keskkonnapõhimõtte, mis näitab, et nii õpilased kui õpetajad soovivad kooliõuele õuesõppe klassi või paviljoni, kus saaks õppida sõltumata ilmast ja aastaajast. 🌦️
Meie keskkonnapõhimõtted:
Novembri alguses tähistasime me oma armsa TKG 110 juubelit õuesõppe nädalaga. Galerii mõndadest õuesõppe tundidest on siin.
Vihm ja tuul ei heiduta õppureid.
Novembris toimusid kolleegilt kolleegile kogemuskoosolekud. Anni ja Sandra jagasid enda sügiskoolivaheaja kogemusi. Sandra käis Mondo Maailmakooli koolitusel “Planeedi kestlikkus ja mängulised meetodid” ning Anni osales Eesti Rohelise liikumise ja Peaasi koostöös korraldatud koolitusel “Kuidas toetada noori kliimaärevuses”. Kokku sai tore kogemuskoosolek ning koosoleku lõpus mängisid osalevad õpetajad Mondo Kliimakooli kaardimängu. Üks osalnud õpetaja mängis järgmisel nädalal oma klassides samuti Kliimakooli kaardimängu.
14.11 Rohelise kooli töörühma täiskasvanud osalesid ühe töökoosoleku raames TTÜs korraldatud Disain kohtub teadusega loengute sarjas Tekstiilijäätmetest väärtuseks loengus. Kunstigümnaasiumi õpilaste seas on rõivaste ümbertöötlus üks populaarsemaid teemasid ning loovtööde juhendajatena käisime inspiratsiooni kogumas, mida põnevat veel kangastest ja vanadest riietest teha. Väljaspool kooli oli tore nii üleüldiselt kooli kui rohelise kooli jutte rääkida.
Rohelise kooli rohetiimi noored käivad korrapäraselt koos teisipäeviti. Novembrikuus oli fookuses toidukultuur ja toidujäätmed. Soov on edendada koos toidu- ja käitumiskultuuri sööklas ning vähendada tekkivate toidujäätmete hulka. Esimene samm selleks oli kaardistada, kui palju toidujäätmeid meil üldse tekib. Õpilased soovisid disainida kunstipäraseid plakateid, mis tuletaks igapäevaselt õpilastele meelde lihtsaid võtteid kuidas toidujäätmete hulka vähendada.
Rohelise kooli noorte töökoosolek
Üleeuroopaline toidujäätme vähendamise nädal
18.–22. novembril osalesime toidujäätmete vähendamise nädalal, et tõsta teadlikkust ja juurutada häid harjumusi. 🙌 Tuletasime õpilastele meelde: võta taldrikule täpselt nii palju, kui jaksad ära süüa – vajadusel saab alati juurde võtta! 🍎Õpilased tühjendasid ülejäänud toidu taldrikult otse biojäätmete anumasse, et visuaalselt tajuda, kui palju toitu igapäevaselt raisatakse. Sellised väikesed sammud viivad suurte muutusteni! 🌱💚 Nädalaga läks raisku 53,09 kg toitu! 🍽️😟 See number paneb mõtlema, kuid siit edasi saame ainult paremaks minna. Iga amps loeb! 😉🌍💚
Mini negavatil osalemine
Kunstigümnaasium võttis osa Mini negavatt konkurssist “Nutiseadmetesse mattuv maailm.” Video siin. Idee ja teostus on algusest lõpuni õpilaste tehtud.
Novembris käisid kõik 7. klassid ja 8.A Tervishoiumuuseumis muuseumitunnis: T³ – TERVE TERVIS TOIDUS ning 5. klassid külastasid Tallinna Botaanikaaeda osalesid õppeprogrammis Toit ja toidutaimed. Mõlema kaasava ja praktilise õppeprogrammi eesmärgiks on toetada õpilaste üldpädevuste kujunemist tervislikest eluviisidest ja toitumisest. Tallinna Kunstigümnaasium on lisaks Rohelise kooli programmile liitunud ka School Food 4 Change projektiga.
Õppeaed on talveks valmis
