Selle hooaja saak on toonud kooli päris palju põnevat. Kõige uhkem tegija oli üks 7 kg kaalunud suvikõrvits, millest jõudsime teha nii krõpse, brownie’t kui ka pannkooke.
Õuntest valmisid kuivatatud õunakrõpsud ja maitsev moos, aga suur osa õuntest leidis tee ka otse sööjate kõhtu. Maapirni proovisime värskelt ning pune ja münt on praegu kuivamas, et neist saaks talveks taimeteed.
Päikeselistel päevadel muutub osa meie koolimajast üsna palavaks, tuuliste ilmadega aga pääseb külm kergesti sisse. Sellest sündis mõte proovida looduslikku lahendust – kasvatada maja seina äärde rohelised „kardinad“.
Projekti vedas meie permakultuuriõppe läbinud ja entusiastlik õpetaja Ruta. Seina äärde istutati erinevaid ronitaimi, nende seas viinamarju, põhjamaist kiivit ehk aktiniidiaid ja kultuurpõldmarju. Taimedele ehitati toed, mida mööda nad saavad ülespoole kasvada.
Ka taimepeenrad said tehtud võimalikult lihtsatest ja kohapeal leiduvatest materjalidest – kasutasime kooliaia komposti, pappi ning muud kättesaadavat orgaanilist materjali.
Nüüd jääb üle oodata ja vaadata, kuidas meie rohelised kardinad kasvama hakkavad.
Maailmakoristuspäeva (20. sept.) puhul pöörasime eelmisel nädalal tähelepanu (pisi)prügile meie ümber.
Meie õpilased käisid koos õpetajatega koristamas nii kooli lähemas kui kaugemas ümbruses. Prahti leiti üllatavalt palju – üks tubli paar koristas koguni 105 prahiühikut. 👀
Prügi korjatud, harjutati ka selle sorteerimist ning kõige huvitavamaks leiuks osutus katkine vihmavari. Kõige kasulikumad leiud olid aga pudelid, mida saab taarasse viia. 💰
Tehti ka ploggingut ehk prügikõndi – Rootsist alguse saanud tegevust, kus jooksu või jalutuskäigu juurde kuulub teele jääva prügi üleskorjamine. Kui prügi on palju, saab sellest päris korralik trenn. 💪 Küll aga on palju mõelda ja teha, et prügi juba eos loodusesse ei jõuaks.
Keskkonnahoid ja -haridus väljendub mõistagi palju laiemalt, kui prügi korjamine. Matemaatika tundi lõimiti lihtmurru ja protsendi õppimisse keskkonnateema Eesti jäätmeliikide kontekstis. Tööõpetuse tunnis harjutati hoopis niidi nõela taha panemist – et kui püksid kunagi katki lähevad, ei peaks kohe uusi ostma, vaid oskaks need ise ära parandada. 🤓
Pisioskused ja -teod kujundavad harjumusi, mille mõju ulatub palju kaugemale ühest koristuspäevast
Tallinna Kunstigümnaasiumi Suvemäe osa alustab uut kooliaastat traditsiooniliselt matkaga. Sel korral võtsime suuna Kloogaranda.
Päev algas rongisõiduga Tallinnast Kloogaranda, sealt jätkasime teed kauni Treppoja joastiku poole. Pärast looduse avastamist ja väikest peatust kohalikus poes seadsime sammud randa.
Kuigi ilm otsustas meid korraliku vihmasajuga kostitada, ei lasknud me end sellest häirida. Kes proovis kalastada, kes nautis merd – kõige julgemad tegid vihmast hoolimata ka merevees väikese supluse. 🌊
Nii saigi uus kooliaasta hoo sisse – värskes õhus, koos matkates ja üksteist paremini tundma õppides.
Suve alguses toimusid taas meie kooli traditsioonilised koristustalgud. Klassid 1.–8.S koos õpetajatega suundusid Paljassaare rannikule, et koristada mereäärt ja anda oma panus puhtama keskkonna heaks.Korjasime kokku suure hulga prügi, millest märkimisväärse osa moodustasid plastik ja tekstiilijäätmed.
Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes selles traditsioonilises ettevõtmises osalesid!
Selle aasta Loodusvaatluste minimaratoni raames suundusime avastama Paljassaare loodust. Meie retke juhendas loodusekspert Val Rajasaar, kelle teadmised ja tähelepanekud aitasid meil märgata palju sellist, mis muidu oleks ehk kahe silma vahele jäänud.
Loodusvaatluste minimaraton on ettevõtmine, mille eesmärk on innustada inimesi märkama enda ümber elurikkust ning tegema vaatlusi platvormil PlutoF GO. Ka meie panustasime elurikkuse kaardistamisse, vaadeldes ja määrates erinevaid linde ning muid elusolendeid.
Täname Val Rajasaart inspireeriva juhendamise eest!
Meil toimunud taimetoidufestival tõi fookusesse seose toiduvalikute, tervise, loomade heaolu ja keskkonnamõju vahel. Ürituse raames toimusid töötoad, loengud ja degustatsioonid, kus õpilased said tutvuda taimse toidu võimalustega ning ise aktiivselt kaasa lüüa.
Festivalil viidi läbi ka mitmeid #GlobalActionDays tegevusi:
Legume Legends – kaunviljade tutvustamine ja hummuse valmistamine.
Mapping My Meal – toidu päritolu märkimine gloobusel.
Label it Right – toiduainete järjestamine töötlemise astme järgi.
2026. aastal Global Action Days keskendutakse eriti seosele toidu, kliima ja jätkusuutlikkuse vahel, julgustades tegema teadlikumaid toiduvalikuid ning mõistma nende mõju nii keskkonnale kui ka tervisele.
Suur tänu kõigile, kes panustasid meie taimetoidufestivali õnnestumisse! Eriti täname: Põhja-Tallinna Noortekeskus, Eesti Vegan Selts, Taimne Teisipäev, Mati Foods, Raw Edge, Datli Amps ja William Kass.
Pärast soojade kampsunite nädala ja katsetusi koolimaja sisetemperatuuriga tekkis õpilastel küsimus: kuhu meie soojus tegelikult kaob ja kas saaksime midagi ise ära teha?
Nii asutigi koolimajas ringi vaatama ja võimalikke soojakadusid otsima. Selgus, et peamised „süüdlased“ on aknad, mille kaudu pääseb soojus kergesti välja. Mõned lihtsamad lahendused sai kohe kasutusele võtta, kuid osa parandusi vajab rohkem aega ja on planeeritud edaspidiseks.
Tallinna Kunstigümnaasiumi Suvemäe osas tõid soojad kampsunid endaga kaasa palju arutelusid. Ühiselt otsustati katsetada, kuidas toimib veidi madalam sisetemperatuur – ühe nädala jooksul hoiti hoone temperatuur vahemikus 18–20 kraadi ning koolipere kandis sooje kampsuneid või pusasid.
Pärast nädalast katseperioodi toimus arutelu, mille käigus selgus, et enamik tundis end hästi, kuid mõnedel oli siiski veidi jahe. Seetõttu otsustati katseperioodi pikendada. Need, kellel oli külm, vaatavad üle oma soojema riietuse ning proovivad end vastavalt kohandada.
Katse jätkub ning selle tulemusi hinnatakse ühiselt ka edaspidi.
Käisime koos õpilastega talvisel linnuvaatlusel Kase pargis. Vaatlusretke jooksul märkasime kokku 26 lindu, kes kuulusid viide erinevasse liiki. Talvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus, pakkudes head võimalust loodust märgata ja sellesse panustada ka talvisel ajal.
